Category: uudis

Dokumentide esitamise tähtaeg on 9.oktoober ning tantsuspetsialisti kutse taotlemise infotund toimub 8. septembril kell 11.00 – 12.30 veebis. 

Infotunnis tutvutakse tantsuspetsialisti kutse taotlemise protsessiga, antakse näpunäiteid portfoolio koostamise kohta ning nõu, kuidas oma kompetentse parimal viisil tõendada. Jooksvalt saab esitada küsimusi kogu taotlemise protsessi kohta. 

Palume eelnevalt tutvuda kodulehel olevate juhendmaterjalidega, mis on kättesaadavad: https://tantsuliit.ee/kutsestandard/taotlemine/

Tantsuspetsialisti kutse taotlemise infotund on just see koht, kus kutse taotlemise kohta tekkinud küsimustele vastused saada siis, kui kodulehel olevast infost jääb veel midagi selgusetuks.

Palun registreeri oma osalemine SIIN, hiljemalt 6. septembriks. Päev enne infotundi saadame kohtumise lingi registreerimisvormi sisestatud aadressile.

Infotundi viib läbi ETTLi Kutsekomisjoni esinaine ja projektijuht Anne Tamm-Kivimets

Rohkem infot tantsuspetsialisti kutse ja selle taotlemise kohta ETTLi kodulehelt.

Info kutse taotlemise kohta: https://tantsuliit.ee/kutsestandard/taotlemine/

Kutsestandardid: https://tantsuliit.ee/kutsestandard/kutsestandardid/

Kontakt:

Anne Tamm-Kivimets 
ETTL Kutsekomisjoni esinaine ja projektijuht
Tel: +372 55 23 329
e-mail: info@tantsuliit.ee

Foto: Pavel Danilyuk/Pexels

Eesti tantsuajaloo suure mõjutaja, tantsija, tantsulavastaja ja pedagoogi Gerd Neggo (09.11.1891 – 01.09.1974) nimelise tantsuõpetaja tunnustuspreemiaga premeeritakse tantsuõpetajat, kelle töös peegeldub professionaalsus ja sisukus, aktiivsus, avatus ja pühendumine, koostöövalmidus ning panustamine Eesti tantsuellu.

Kutsume üles märkama oma tantsuõpetaja või kolleegi pikaajalist tantsuvaldkondlikku panust ja väärt tööd ning esitama teda preemia kandidaadiks, saates hiljemalt 30. septembriks (k.a) aadressile tantsuliit@gmail.com kandidaadi nime, põhjenduse ja tema tantsualase tegevuse ülevaate koos enda nime ja kontaktidega.

Gerd Neggo preemiat on välja antud juba kaksteist aastat ning varasemalt on tunnustuse pälvinud: 2022 Tiina Pikas, 2021 Leili Väisa, 2020 Meeli Pärna, 2019 Elena Poznjak-Kõlar, 2018 Anu Sööt, 2017 Eve Noormets, 2016 Irina Pähn, 2015 Inna Sulg, 2014 Anu Ruusmaa, 2013 Anne Tamm-Kivimets, 2012 Rene Nõmmik ning 2011 Raido Mägi.

Tänavu antakse Gerd Neggo tunnustuspreemiat välja kolmeteistkümnendat korda. Selle aasta 9. novembril möödub Gerd Neggo sünnist 132 aastat. Laureaadi väljakuulutamine ja preemia üleandmine toimub Tantsuhuvihariduse Galal 18. novembril Viimsi Artiumis. Sündmust korraldab Eesti Tantsuhuvihariduse Liit koostöös Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu ning Eesti Noorte Tantsu Ühinguga.

Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu poolt välja antavat Gerd Neggo nimelist tantsuõpetaja tunnustuspreemiat rahastab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja preemia suurus on 2000 eurot.

Lisainfo: https://tantsuliit.ee/preemia/

Loominguline grupifoto: Neggo stuudio tantsurühm. Allikas: ETMM _ 8679 T 426:1/11:2

ETHLi suvised mõttetalgud ja inspiratsioonipäev

Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu suvised mõttetalgud ja inspiratsioonipäevad jõudsid taaskord edukalt lõpule, võttes kokku mitmeid olulisi teemasid ja pakkudes osalejatele väärtuslikku sisendit. 

Suur tänu Veikko Valkiainenile kaasaegse juhi väljakutsete teemade käsitlemise eest. Tema jagatud teadmised ja perspektiivid panid aluse viljakatele aruteludele ning innustasid osalejaid uutele mõtetele.

Samuti oleme tänulikud Kati Ongile efektiivse häälepraktika tutvustamise eest. Tema juhendamisel õppisime kasulikke tehnikaid ja nippe, mis aitavad oma häält otstarbekalt kasutada.

Irena Pauku andis meile võimaluse osa saada energiat kasvatavast tantsutöötoast. Tema juhendamisel saavutasime mitte ainult kehalise värskuse, vaid leidsime ka uusi viise eneseväljenduseks läbi liikumise.

Annika Viibus viis meid mõtetevahetuseni MFÕ ja FÕ lõimingu arengutest. Tema esitatud ideed ja visioonid aitavad kaasa meie tegevuse edasisele suunale ning panid aluse olulistele diskussioonidele.

Suur tänu Eesti Noorte Tantsu Ühingu ja dotE tantsu- ja vabaajakeskuse noortele, kes tõid meieni selge vaate oma ootustest kvaliteetsele tantsuhuviharidusele. Noorte grupitööd on hindamatuks panuseks meie tulevaste tegevuste kavandamisel.

Täname südamest kõiki meie suurepäraseid liikmeid sisukate arutelude eest. Teie aktiivne osavõtt ja mõttevahetus aitavad meil astuda vastu uuele hooajale värskelt ja positiivselt meelestatuna.

Lõpetuseks, suur tänu suvepealinn Pärnule, kes võõrustas meid ja pakkus hubast olemist ning tormivarju. Teie külalislahkus ja toetus aitasid kaasa meie ürituse meeldivale õhkkonnale ning jätsid meile sooja mälestuse.

Jääme ootama põnevusega järgmisi kohtumisi ja uusi inspiratsiooniallikaid tulevasteks ettevõtmisteks!

 

2023. aasta rahvusvahelise tantsupäeva läkitus

YANG Liping, Hiina

Tantsija, koreograaf

Tõlkinud Triin Sinissaar

 

Tants – viis maailmaga suhtlemiseks

Kehakeel on inimeste intuitiivseim suhtlusviis. Vastsündinuna loome oma käte ja jalgadega tantsusarnaseid žeste juba enne, kui oleme õppinud sõnu lausuma, ning sellest “lihtsakoelisest keelest” sünnib tants.

Asju, mis inimesi tantsima panevad, on palju. Minu vanaema rääkis mulle kord, et tants on viis tänada päikest selle eest, et ta toob meie ellu soojust ja valgust.

Kui saak on hea, tantsime rõõmsa südamega põllul, et väljendada oma tänulikkust maale. Kui oleme armunud, siis tantsime oma kallima kiindumuse võitmiseks paabulinnuna, kes lööb lahti oma sabasuled. Isegi haigena kasutame salapäraseid tantsurituaale, et peletada haiguse deemoneid.

Minu maailmas on tants alates varajasest lapsepõlvest elu ja eksistentsiga tihedalt põimunud. See on alati olnud võti, mis annab inimesele võimaluse suhelda looduse ja kõigi elusolenditega. Minu kodulinnas on ütlus: “Kui sul on jalad, kuid sa ei oska tantsida, siis oled elanud asjata.” Tants on looduse ja eluga tihedalt seotud. Minu arvates on tants looduse ja eluga üks – see on tantsu tõeline olemus.

Mõned inimesed tulevad siia maailma, et jätkata perekonnaliini, mõned selleks, et elu nautida, mõned kogemusi otsima. Mina olen elu vaatleja. Ma tulin vaatama, kuidas lill õitseb ja närbub, kuidas pilved hõljuvad ja kastepiisad veelduvad …

Seetõttu pärineb kogu minu loominguline inspiratsioon loodusest ja elust: kuuvalguse särast, paabulinnu sulestiku ilust, liblika kookonist väljumisest, kiili libisemisest veepinnal, rööviku vingerdamisest, sipelgate rivi moodustamisest …

Aastaid tagasi seisin publiku ees ning tantsisin esimest enda loodud koreograafiat – paabulinnutantsu “Paabulinnu hing”. Paabulinnud, kes eksisteerivad endiselt, sümboliseerivad pühadust ja esindavad idamaist ilu. Nende välimus sarnaneb fööniksiga ning nende poos on võrreldav draakoniga. Tantsimise ajal sain aru, milline on paabulinnu hing.

Inimkonna tantsukultuur on külluslik ja evib ühiseid tunnusjooni. Tantsu olemuse avastame, kui vaatleme loodust, elu ja kõiki meid ümbritsevaid elusolendeid. Ka minu rahval on rikkalik tantsukultuur, mille pärandit ma kirglikult edasi kannan. See toidab meie vaimu ja keha ning annab meile võime suhelda maailmaga. Olen kokku kogunud ja lavale toonud mõned lihtsad traditsioonilised tantsud, näiteks “Yunnani mulje”, “Tiibeti mõistatus”, “Pingtani mulje” ja paljud teised. Esivanemad on meile edasi andnud tantsud, mis pärinevad maaemalt ning mille säilitamiseks ja maailmale tutvustamiseks peame pingutama.

Kui need tööd lavale jõudsid, olid inimesed nende kaasahaaravast ilust ja kultuurilisest tähendusrikkusest sügavalt võlutud. Tantsijana olen aastakümnete jooksul jätkanud piiritult laia tantsuvaldkonna uurimist ning mind on kutsutud rahvusvahelistele lavadele looma eksperimentaalseid kaasaegseid teoseid, nagu “Piiramisrõngas – täielik lugu hüvastijätust minu konkubiiniga” ja “Kevadine riitus”.

Minu kunst ammutab inspiratsiooni minu kodulinna loodusest, minu isiklikest elukogemustest ja Idamaade ürgsest tsivilisatsioonist, mis on maailmatsivilisatsiooni lahutamatu osa, pakkudes mitmekesisust, rikkust ja – ennekõike – inspiratsiooni.

Õppimine looduselt ning inimese ja universumi ühtsus on Idamaade filosoofia, tarkuse ja esteetika aluseks. Need õpetused on ka minu kunsti vaimne tuum. Inimestena peaksime austama loodust, õppima looduselt ja harmoneeruma loodusega, nagu maa, mäed ja taevas.

Tantsijad ja koreograafid peavad veelgi tähelepanelikumalt kuulama maailma rõõme ja muresid ning kasutama tantsu selleks, et põimida tervikuks dialoog, mis on kestnud meie, looduse ja elu vahel tuhandeid aastaid.

Ma ei soovi üksnes jätkata meie tantsukultuuri jagamist maailmaga, vaid loodan kutsuda kõiki maailma tantsijaid ning neid, kes armastavad tantsu ja kes tahaksid oma emotsioone tantsu kaudu väljendada, ühiselt tantsima, et edastada meie armastus ja kiitus taevale ja maale.

Elu ei lõpe kunagi ja tants ei peatu eal.

 

Bai rahvusest Yang Liping on pärit Dalist Yunnani provintsist. Ta on esmaklassiline tantsija ja Hiina tantsijate assotsiatsiooni aseesimees.

Yang, kes armastas tantsu juba varases lapsepõlves, ei ole läbinud ametlikku tantsukoolitust, kuid hämmastava loomuliku andekuse tõttu on temast saanud Hiinas ainulaadne ja silmapaistev tantsija. Üleriigilise kuulsuse saavutas ta 1986. aastal elegantse ja unenäolise tantsulavastusega “Paabulinnu hing”. Yangi tuntuimad koreograafiad on lisaks eelmainitule “Kuuvalgus”, “Kaks puud”, “Paabulinnu armastus” jpt.

Ta on kuulsate tantsulavastuste “Dünaamiline Yunnan”, “Tiibeti müsteerium”, “Shangri-La kajad”, “Paabulind” ja “Paabulinnu talv” lavastaja, koreograaf ja tantsija ning tantsulavastuste “Piiramisrõngas”, “Dünaamiline Huangshan”, “Dünaamiline Piangtan”, “Kevadine riitus” ja “Apeng & Jinhua” lavastaja.

Yang Liping otsib pidevalt uusi tantsu esitamise viise. Püüdes kohandada tantsu digitaalajastusse, on ta viimastel aastatel lavastanud kolm Hiina sodiaagimärkidest inspireeritud tantsufilmi: “Kevadine härg”, “Tormav tiiger” ning “Kuujänes ja Chang’e”.

Yang Liping on võitnud oma lavastustega hulgaliselt auhindu nii Hiinas kui Jaapanis. 2011. aastal osales Yang Liping Hiina ilu esindajana ajakirja People’i reklaamis, mis läks eetrisse New Yorgi Times Square’il. Mitmekülgselt andekana on ta kirjutanud ja lavastanud ka filmi “Päikeselind”, kus ta ise ka mängis ning mis võitis Montreali rahvusvahelise filmifestivali peažürii auhinna.

 

Vaata ka rahvusvahelise tantsupäeva ametlikku kodulehte.

Liidu juhatuse liikmed kohtusid märtsis Ida-Virumaa tantsuõpetajatega Kohtla-Järvel ja Narvas.

Liidu esindajad tegid ülevaateid ETHLi erinevatest tegevustest, millest saaksid osa võtta nii Ida-Virumaa tantsuõpetajad, koolijuhid kui ka tantsunoored. Pidasime plaani ja panime paika võimalusi tantsupedagoogika ja projektijuhtimise koolituste korraldamiseks, millest kohalikul tasandil tunti väga puudust. Hetkel ongi ETHLis käimas tantsuõpetajate koolituspäeva korraldamine Ida-Virumaal.

15. märtsil Eesti Huvikoolide Liidu poolt korraldatud huvihariduse konverentsi päev “Piirideta huviharidus” pakkus huvitavaid ja inspireerivaid ettekandeid erinevatelt valdkonnaga seotud osapooltelt: kultuuriminister Piret Hartman, õiguskantsler Ülle Madise, Narva linnapea Katri Raik, Narva Riigigümnaasiumi direktor Irene Käosaar jne.

Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu juhatuse liikmed Jane Miller-Pärnamägi ja Meeli Pärna teadvustasid huvihariduse kvaliteedi olulisust ettekandes “Huvihariduse kvaliteet – piirid või võimalused?”.

Kokkuvõtlikus huvihariduse tulevikku vaatavas paneelis vahetasid mõtteid Tormi Kotkas (HTMi huvihariduse valdkonna juht), Heilo Altin (Eesti Teadushuvihariduse Liit), Jane Miller-Pärnamägi (Eesti Tantsuhuvihariduse Liit), Madis Sarik (Rae vallavanem), Siimon Härm (erahuvikooli Edukoht juht), Margit Mikk (Eesti Kunstikoolide Liit).

Huviharidus on väga oluline haridussüsteemi osa ning Ida-Virumaa huviharidus vajab suuremat tähelepanu ja panustamist kõigilt erinevatelt osapooltelt, et kõigil lastel ja noortel oleks võimalik oma huvisid arendada eesti keelses keskkonnas läbi kaasaegsete õppemeetodite.

Kõnekad on huvihariduse konverentsil esitatud faktid, et Ida-Virumaa 400-st õppekavast vaid 49 on eesti keelsed ning Narva linnas on ainult üks eesti keelne huviring.

Panustame ETHLi poolt koostöös edasi heade partneritega nii Ida-Virumaal kui mujal ning loodame, et tantsuhuviharidus suudab pakkuda rohkemaid ja kvaliteetsemaid arenguvõimalusi Ida-Virumaa lastele ja noortele.

 

Fotod: Anna Lavrentsova

27.09.2022

AVALIK PÖÖRDUMINE RIIGIKOGU JA VALITSUSE POOLE TANTSUÕPETAJATE VÕRDSEKS KOHTLEMISEKS                                                                                               

Tantsuõpetaja on õpetaja, tantsuõpetaja on treener, tantsuõpetaja on kultuuritöötaja ning väärib samaväärset palka.

Tantsuhariduse tulevik Eestis on endiselt ohus ja kannatajateks on lapsed ja noored.

Vaadates positiivseid uudiseid õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõusu kohta tekib õigustatud küsimus, kes ja kuidas toetab tantsuõpetajat Eesti Vabariigis. Tantsuõpetajad panustavad väga paljudesse eluliselt olulistesse valdkondadesse – tervise hoidmisesse ja edendamisse, loovuse ja ettevõtlikkuse arendamisse, eneseväljenduse ja sotsiaalsete oskuste õpetamisse, professionaalide ja kultuuripubliku kasvatamisse, integratsiooni ja sotsiaalse sidususe loomisesse, Eesti kultuuri jätkusuutlikusse jpm. Teaduslikud uuringud tõendavad tantsuga tegelemise positiivset mõju elanikkonna tervisele.                                                                                          

Selleks, et ka homme oleksid Eestis kvalifitseeritud tantsuõpetajaid, kes igapäevaselt laste ja noortega  tegeleksid, on vaja täna riigipoolset tuge. Tantsuvaldkonnas on väljatöötatud  tantsuspetsialisti kutsesüsteem aastast 2006, mille alusel on võimalik valdkonda toetada sarnaselt olemasolevatele riiklikele palgatoetuse süsteemidele.

Jätkusuutlikkuse tagamiseks on tantsuhuvihariduse valdkonnal järgmised ettepanekud:

  1. kohelda tantsuharidust ja -kultuuri samaväärselt teiste haridusliikide ning kultuuri ja spordi valdkondadega, kaasa arvatud valdkonna spetsialistide töötasud 
  2. toetada tantsuharidust pakkuvaid kvalifitseeritud tantsuspetsialiste riikliku palgatoetusega nii nagu tehakse seda spordivaldkonna treenerite ning laulu- ja tantsupeo protsessi panustavate rahvakultuuri juhendajatega. See loob eeldused nii tantsuvaldkonna jätkusuutlikkuseks kui ka tantsuõpetajate sotsiaalsete garantiide tagamiseks.

Pöördumisele on alla kirjutanud

Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu liikmed, tantsukoolid ja -stuudiod üle Eesti:

Arrakis Tantsustuudio

Ciara Tantsukool

Carolina Tantsustuudio

DanceAct Tantsustuudio

DanceBox Studio

Dance Republic Tantsukool

Danceda Studio

Desiree Tantsustuudio

Diva Tantsustuudio

Dreamstudio

Error Tantsukool

Esteetika- ja Tantsukool

ETA Tantsukool

Eve Stuudio

Free Flow Studio

Goltsman Ballet Studio 

Ian Dance Company

Iisaku Kunstide Kool

Ilma Adamsoni Tantsukool

Janne Ristimetsa Tantsustuudio

Just Tantsukool

Just Tantsukool Võru

“Kallid ja Pai” TantsuKunstistuudio

Kaukaasia tantsuansambel Terek

Koit Tantsukool

K-Tantsukool

Leesikad

Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kool

Meie Stuudio

Minu Tantsukool

MyDance

Modus

Muusika- ja kunstikool Kaur

Nimfeja

Noor Ballett FOUETTÉ

Pärliine

Rapla Tantsustuudio 

RN Stuudio

Rüht Võimlemisklubi

SaareSära Tantsukool

Sixtina Tantsu- ja Modellistuudio

Shaté Tantsukool 

S-Stuudio

Step Up Dance Studio

Stuudio dotE Tantsukool

Stuudio Joy

Tantsukool Cestants

Tantsukool Semiir 

Tantsukool SK Finess

Tantsustuudio DC

Tantsuteater Polly

Tartu Tantsuakadeemia – Tempecy Dance Company

Tiina Tantsustuudio e Tt-stuudio

T-Stuudio

Tähtvere Tantsukeskus

Türi Tantsustuudio

Vanemuise Tantsu- ja Balletikool

V.A.T Stuudio

VTK “Keeris”

Võru Tantsukeskus

WAF Dance tantsukool 

Lisaks on pöördumisega ühinenud

Eesti Tantsunõukogu ja selle liikmed

Eesti Balletiliit

Eesti Tantsuagentuur (ETA Tantsukool, Festival Koolitants)

Eesti Tantsuhuvihariduse Liit

Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts

Eesti Rahvusballett

Evestuudio MTÜ

Ilieh MTÜ

MUBA (Tallinna Muusika- ja Balletikool)

SA Fine 5 Tantsuteater

Sõltumatu Tantsu Ühendus

TÜ VKA Etenduskunstide õppekava

Tallinna Ülikool, Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekava


Kontakt:
Meeli Pärna
ETHL juhatuse liige
Tantsukool WAF Dance / Ian Dance Company juht
Tel  +372 555 77300

AVALIK PÖÖRDUMINE

30.05.2022

Avalik pöördumine Vabariigi Valitsusele

 

Eesti huvihariduse katusorganisatsioonid teevad ühispöördumise, et toetada Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse avalikku pöördumist (Postimees, 12.05.2022).

Huvihariduse katusorganisatsioonid on seisukohal, et haridus- ja teadusministeeriumi sügisene kiirtestide hange, tänu millele said koolid alustada õpilaste testimist, aitas säilitada huvihariduse ja vältis selle veelgi sügavamasse kriisi sattumise. Kui sügise alguses olime olukorras, kus lähikontaktsed lapsed olenemata sellest, kas nad olid haiged või terved – ei saanud osaleda huvihariduses, mis omakorda drastiliselt suurendas tegevustest lahkuvate noorte arvu, siis tänu testimisele olukord normaliseerus ning lapsed ja noored said uuesti osaleda õppetöös ja sportimises. 

Distantsõpet ei ole võimalik kohandada kõigil erialadel, mis tekitab vältimatult olukorra, kus mitmed erialad läheksid sundsulgemisele. See tooks kaasa omakorda õpilaste lahkumise huvikoolidest ja pedagoogilise personali töötuse. Seega oli huvikoolide lahtihoidmine hädavajalik.

Mõistame, et sellel hankele on vaja anda õiguslik hinnang, kuid antud olukorras oli tegemist vajaliku tegutsemisega kriisiolukorras.

Huvihariduse roll noorte vaimsele tervisele on asendamatu ja kriisisituatsioonides ongi juhi ehk ministri roll võtta vastu kiireid, kuid hädavajalikke otsuseid.

 

Pöördumisele on alla kirjutanud

Eesti Tantsuhuvihariduse Liit

Eesti Erahuvialakoolide Liit

Eesti Huvikoolide Liit

Eesti Kunstikoolide Liit

Eesti Muusikakoolide Liit 

Eesti Teadushuvihariduse Liit

 

Koolijuhid ja -psühholoogid: ministeeriumi tegutsemine kiirtestide hankega oli ainuõige. Postimees, 12.05.2022.

 

Foto autor: Jail Souen

 

2022. aasta rahvusvahelise tantsupäeva läkitus

Kang Sue-jin

Tantsija, Korea Rahvusballeti kunstiline juht

Tõlkinud Triin Sinissaar

 

Covid-19 katastroof peatas elu, mida me tundsime nii vabana, ja selle tragöödia keskel viibimine pani meid ümber mõtestama, mida tähendab “tants” ja “tantsijad”. Kauges minevikus oli tants ürgne viis end liigutuste abil väljendada ja teistega suhelda; hiljem sai sellest etenduskunst, mis liigutas hinge ja inspireeris publikut. See on hetkes sündiv kunst, mille algset vormi on soorituse järgselt keeruline taastada, sest selle loomises osalevad nii kogu keha kui ka hing. Tants koosneb üürikestest hetkedest, mis tähendab, et tantsijad peavad olema lakkamatus liikumises. Kuid Covid-19 piiras tantsukunsti tema algupärasel kujul ja isegi peatas selle.

Kuigi olukord on paranemas, kannatavad tantsukunstiga tegelejad endiselt paljude piirangute all. See paneb meid väärtustama hindamatuid mälestusi aegadest, mil tants ja tantsijad sädelesid nagu juveelid, andsid edasi inimlikku ängi ja ärevust, tahtejõudu ja elulootust, ning valgustasid maailma. 

Samamoodi on oluline meenutada, et kui keskaegses Euroopas valitses musta surma järellainetus, etendati Pariisi ooperimajas 28. juunil 1841 balletti “Giselle”, mis kujutas surma ületavat armastust ja pälvis plahvatuslikku vastukaja. Sestpeale on “Giselle’i” esitatud üle Euroopa ja kogu maailma, lohutamaks ja julgustamaks pandeemiast räsitud inimeste hingi. Ka mina mõistan „Giselle’i“ viisil, mida rõhutas selle teose esmalavastus: tantsijanna üllameelne hing püüab pääseda maailma raskuste painest.

Üksildane ja kurnatud vaataja januneb tantsijate osavõtlikkuse ning lohutuse järele. Tantsijatena usume, et oma tiivalöögiga anname lootust nende südamesse, kes armastavad tantsukunsti, ja julgust, et sellest pandeemiast võitu saada.

Mu süda hakkab juba kiiremini lööma.

Kang Sue-jin

 

Korea keeles kirjutatud läkitus on tõlgitud eesti keelde inglise ja prantsuse keele kaudu.

—

KANG Sue-jin (sündinud 24. aprillil 1967), Korea Rahvusballeti kunstiline juht.

Audoktori kraad Soulis asuva Sookmyungi Naiste Ülikooli tantsu õppetoolist Korea Vabariigis. Stuttgardi Balleti soolotantsija ja priimabaleriin üle 15 aasta. 2007. aastal pälvinud Saksamaal “Kammertanzerini” (õukonnatantsija) aunimetuse. 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpia ausaadik.

KANG Sue-jin kasutab oma tuntust ja loomingulisust, et tuua puuetega lapsi tantsu juurde.

 

Preemiad/aunimetused

1985 Prix de Lausanne stipendium

1990 Presidendi autasu, Korea Vabariik

1999 Prix Benois de la Danse, parim tantsijanna

1999 Riiklik teenetemärk kultuuri valdkonnas: Bogwani orden, Korea Vabariik

2001 9. KBS ülemaailmne korea meelelahutusauhind kunsti ja kultuuri kategoorias

2002 Ho-Am’i auhind kunstide kategoorias, Ho-Am’i Sihtasutus

2007 John Cranko auhind, John Cranko Ühing, Saksamaa

2007 Riiklik teenetemärk: Seokryu medal, Korea Vabariik

2014 Baden-Württembergi teenetemärk, Saksamaa

2014 Kowooni kultuuripreemia, Kowooni Sihtasutus

2015 Sejongi kultuuriauhind kunsti ja kultuuri valdkonnas, Korea Kultuuri-, Spordi- ja Turismiministeerium

2015 Korea Uhkuse Auhind kunsti ja kultuuri valdkonnas, Korea Ajakirjanike Ühendus

2016 Eripreemia “Paradise Award”, sihtasutus Paradise Culture Foundation

2016 9. Mirok-Li auhind, Korea-Saksa Selts

2017 7. Korea Wave-auhinnad: auhind kõrgetasemelise loometöö eest puhta kunsti kategoorias

 

Rohkem infot Kang Sue-jin kohta.

Vaata ka rahvusvahelise tantsupäeva ametlikku kodulehte.

Kvaliteetse tantsuhuvihariduse põhimõtted on koostanud ETHL-i ekspertgrupp, et luua tantsuhuvihariduse valdkonnas tegutsejatele ühist väärtusruumi, sõlmida liidu liikmete vahel kokkuleppeid tantsuõppe põhimõtete osas, tõsta tantsuhuvihariduse kvaliteeti ja toetada valdkondlikku arengut.

Loodud dokument on alus jätkuvaks diskussiooniks tantsuhuvihariduse valdkonnas
ning edasised järjepidevad täiendused saavad olema loomulikuks osaks tantsuhuvihariduse kvaliteedisüsteemi loomisel, et võimaldada tantsuõppes osalejatele ajakohaseid ja kvaliteetseid tantsuõppe võimalusi.

 

 

 

Vaata, tutvu ja loe lähemalt – TANTSUHUVIHARIDUSE PÕHIMÕTTED!

 

 

Tantsuhuvihariduse veebinar on järelvaadatav!

Tantsuhuvihariduse veebinar toimus 14. novembril 2021 tantsuhuvihariduse aastapäeva ühe osana Tartus, ERMis.

Tantsuhuvihariduse veebinari teemad:

  • I paneel “Kvaliteetse tantsuhuvihariduse põhimõtted – miks, kuidas ja milleks?”
    Marleen Viidul, Tartu LV kultuuriosakonna juhataja
    Krõõt Kiviste, Shaté Tantsukooli juhataja
    Eveli Ojasaar, TLÜ BFM tantsukunsti tudeng, ETA kompanii tantsija
    Riin Tamm, HTMi noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja
    Lii Ainsalu, ETA Tantsukooli juhataja
  • Grete Arro loeng „Mõtleme põhjalikult õppimisest“
  • II paneel “Terviklikkus tantsuõppes – etendamine, loomine, mõtestamine”
    Raido Bergstein, festivali Koolitants peakorraldaja, ETA juhataja
    Helle Mari Toomel, Just Tantsukooli õpetaja
    Grete Arro, TLÜ hariduspsühholoog
    Mona Viilup, Eesti Noorte Tantsu Ühingu liige, ETA Tantsukooli õpilane
    Kati Ly Koit, Stuudio dotE Tantsukooli juhataja
  • III paneel “Tantsu funktsioon ja mõju ühiskonnas”
    Kai Valtna, TÜ VKA etenduskunstide õppekava õppejõud
    Egge Kulbok-Lattik, kultuuriuurija
    Triinu Leppik-Upkin, Eesti Rahvusballeti tantsija
    Oksana Tralla, TLÜ BFM tantsukunsti lektor ja õppekavade kuraator
    Maryn-Liis Rüütelmaa, TÜ VKA tantsukunsti tudeng

Veebinari modereeris Helena Pihel, ETA Tantsukooli õpetaja ja õppekava juht, Ruila Põhikooli õppejuht ja õpetaja.
Tantsuhuvihariduse veebinari paneelide arutelude alusmaterjaliks oli tantsuhuvihariduse põhimõtete dokument.

Vaata lisaks video tantsu mõjust

AVALIK PÖÖRDUMINE

07.10.2021

 

Avalik pöördumine Vabariigi Valitsusele

 

Tantsuhuviharidus Eestis on tõsises ohus, kannatajateks on lapsed ja noored

 

Pandeemia on mõjutanud tugevalt laste ja noorte osalust tantsuõppes, mis lisaks eesti elanikkonna terviseriskidele seab tantsukoolid väga raskesse olukorda.

Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu (ETHL) liikmete seas läbi viidud küsitlusest ilmneb, et üle-eestiliselt on tantsuhuvihariduses ja -tegevuses osalevate õpilaste osakaal langenud keskmiselt 40% ning töö on kaotanud septembri algusega juba mitmed tantsuõpetajad. 

Kogu pandeemia jooksul on huviharidusele võrreldes teiste haridusliikidega rakendatud ridamisi ebaproportsionaalseid ja raskesti mõistetavaid piiranguid. Ebamõistlikud piirangud ja negatiivse alatooniga kommunikatsioon huvihariduses osalemise suunal on pannud tantsuõppest loobuma tuhandeid noori, sealhulgas eriliselt andekaid ja võimekaid noori, kes on aastaid oma eesmärkide nimel vaeva näinud. 

Tantsuhuviharidust omandatakse valdavalt erahuvikoolides, mida toetatakse üle-eestiliselt väga ebaühtlaselt. Tantsukoolide toimetulek sõltub väga suures osas õppemaksudest ja õpilaste arvust, sest riiklikud ja KOV toetused on väikesemahulised või puuduvad üldse. Läbi KOV-ide huviharidusse suunatud riiklik lisatoetus ei jõua paljude tantsukoolideni, näiteks Tallinnas, kus tegutseb enamus tantsuõpet pakkuvaid erahuvikoole, saavad toetust ainult üksikud koolid ning sedagi väga väikeses mahus (ca 30 eurot õpilase kohta aastas). 

Tantsuvaldkond vajab täna riigipoolset tuge. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on tantsuhuvihariduse valdkonnal järgmised ettepanekud:

  1. Kohelda huviharidust samaväärselt teiste haridusliikidega, k.a piirangute ja COVID-19 leviku tõkestamise meetmete kehtestamisel. Huviharidus on täisväärtuslik haridusmaastiku osa, millest on igal lapsel ja noorel õigus osa saada.
  2. Toetada tantsukunsti õpet pakkuvaid kvalifitseeritud professionaale riikliku palgatoetusega nagu tehakse seda spordivaldkonna treenerite ning laulu- ja tantsupeo protsessi panustavate rahvakultuuri juhendajatega. See loob eeldused nii valdkonna jätkusuutlikkuseks kui ka tantsuõpetajate sotsiaalsete garantiide tagamiseks.
  3. Arvestada tantsuhuviharidust kui olulist liikumisharrastuste populariseerimise võimalust ning võtta lisaks spordiorganisatsioonidele tantsuvaldkonna katusorganisatsioonid partneriks riikliku liikumisharrastuse kontseptsiooni väljatöötamisel, ellurakendamisel ja rahastamisel.
  4. Lähtuda vaimse, füüsilise ja sotsiaalse tervise edendamisel teaduslikest uuringutest, mis tõendavad tantsuga tegelemise positiivset mõju. Kaasata tantsukoole antud valdkondade programmidesse.
  5. Luua toetusmeede andekate ja pühendunud noorte tantsijate arengu toetamiseks, et tagada tantsu professionaalide järelkasv.

Tantsuhuviharidus panustab väga paljudesse eluliselt olulistesse valdkondadesse – tervise hoidmisesse ja edendamisse, loovuse ja ettevõtlikkuse arendamisse, eneseväljendus- ja sotsiaalsete oskuste paranemisse, professionaalide ja kultuuripubliku kasvatamisse, sotsiaalse sidususe loomisesse jpm.

Tantsuhuvihariduse suurem väärtustamine ja stabiilsem rahastamine tagab Eesti elanike parema tervise ja heaolu. Muutusi valdkonna püsimajäämiseks on vaja teha täna.  

 

Pöördumisele on alla kirjutanud

Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu liikmed, tantsukoolid ja -stuudiod üle Eesti:

Arrakis Tantsustuudio 

Ciara Tantsukool

Dance Republic Tantsukool

DanceAct Tantsustuudio

Danceda Studio Tantsukool

Desiree Tantsustuudio 

Elva Huviala- ja Koolituskeskus (RN Stuudio) 

Error Tantsukool

ETA Tantsukool

Eve Stuudio 

Fouetté Balletikool

Free Flow Studio 

Goltsman Ballet Studio

Ian Dance Company 

Janne Ristimetsa Tantsustuudio

Just Tantsukool

KOIT Tantsukool

Minu Tantsukool 

MyDance Tantsuklubi

Rüht võimlemiskool

SaareSära Tantsukool

Shaté Tantsukool

S-Stuudio

Step Up Dance Studio

Studio Happy Dancers

Stuudio dotE Tantsukool

Tantsukool Semiir

Tantsukool SK Finess

Tantsukool WAF Dance 

Tantsuselts Pärliine

Tantsustuudio DC 

Tantsuteater Polly

Tiina Tantsustuudio

T-Stuudio

Türi Tantsustuudio

V.A.T Stuudio

Võimlemis- ja tantsuklubi “Keeris”

 

Kontakt:
Krõõt Kiviste
Shaté Tantsukooli juhataja
tel 509 0030