Category: uudis

AVALIK PÖÖRDUMINE

30.05.2022

Avalik pöördumine Vabariigi Valitsusele

 

Eesti huvihariduse katusorganisatsioonid teevad ühispöördumise, et toetada Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse avalikku pöördumist (Postimees, 12.05.2022).

Huvihariduse katusorganisatsioonid on seisukohal, et haridus- ja teadusministeeriumi sügisene kiirtestide hange, tänu millele said koolid alustada õpilaste testimist, aitas säilitada huvihariduse ja vältis selle veelgi sügavamasse kriisi sattumise. Kui sügise alguses olime olukorras, kus lähikontaktsed lapsed olenemata sellest, kas nad olid haiged või terved – ei saanud osaleda huvihariduses, mis omakorda drastiliselt suurendas tegevustest lahkuvate noorte arvu, siis tänu testimisele olukord normaliseerus ning lapsed ja noored said uuesti osaleda õppetöös ja sportimises. 

Distantsõpet ei ole võimalik kohandada kõigil erialadel, mis tekitab vältimatult olukorra, kus mitmed erialad läheksid sundsulgemisele. See tooks kaasa omakorda õpilaste lahkumise huvikoolidest ja pedagoogilise personali töötuse. Seega oli huvikoolide lahtihoidmine hädavajalik.

Mõistame, et sellel hankele on vaja anda õiguslik hinnang, kuid antud olukorras oli tegemist vajaliku tegutsemisega kriisiolukorras.

Huvihariduse roll noorte vaimsele tervisele on asendamatu ja kriisisituatsioonides ongi juhi ehk ministri roll võtta vastu kiireid, kuid hädavajalikke otsuseid.

 

Pöördumisele on alla kirjutanud

Eesti Tantsuhuvihariduse Liit

Eesti Erahuvialakoolide Liit

Eesti Huvikoolide Liit

Eesti Kunstikoolide Liit

Eesti Muusikakoolide Liit 

Eesti Teadushuvihariduse Liit

 


Koolijuhid ja -psühholoogid: ministeeriumi tegutsemine kiirtestide hankega oli ainuõige. Postimees, 12.05.2022.

 

Foto autor: Jail Souen

 

2022. aasta rahvusvahelise tantsupäeva läkitus

Kang Sue-jin

Tantsija, Korea Rahvusballeti kunstiline juht

Tõlkinud Triin Sinissaar

 

Covid-19 katastroof peatas elu, mida me tundsime nii vabana, ja selle tragöödia keskel viibimine pani meid ümber mõtestama, mida tähendab “tants” ja “tantsijad”. Kauges minevikus oli tants ürgne viis end liigutuste abil väljendada ja teistega suhelda; hiljem sai sellest etenduskunst, mis liigutas hinge ja inspireeris publikut. See on hetkes sündiv kunst, mille algset vormi on soorituse järgselt keeruline taastada, sest selle loomises osalevad nii kogu keha kui ka hing. Tants koosneb üürikestest hetkedest, mis tähendab, et tantsijad peavad olema lakkamatus liikumises. Kuid Covid-19 piiras tantsukunsti tema algupärasel kujul ja isegi peatas selle.

Kuigi olukord on paranemas, kannatavad tantsukunstiga tegelejad endiselt paljude piirangute all. See paneb meid väärtustama hindamatuid mälestusi aegadest, mil tants ja tantsijad sädelesid nagu juveelid, andsid edasi inimlikku ängi ja ärevust, tahtejõudu ja elulootust, ning valgustasid maailma. 

Samamoodi on oluline meenutada, et kui keskaegses Euroopas valitses musta surma järellainetus, etendati Pariisi ooperimajas 28. juunil 1841 balletti “Giselle”, mis kujutas surma ületavat armastust ja pälvis plahvatuslikku vastukaja. Sestpeale on “Giselle’i” esitatud üle Euroopa ja kogu maailma, lohutamaks ja julgustamaks pandeemiast räsitud inimeste hingi. Ka mina mõistan „Giselle’i“ viisil, mida rõhutas selle teose esmalavastus: tantsijanna üllameelne hing püüab pääseda maailma raskuste painest.

Üksildane ja kurnatud vaataja januneb tantsijate osavõtlikkuse ning lohutuse järele. Tantsijatena usume, et oma tiivalöögiga anname lootust nende südamesse, kes armastavad tantsukunsti, ja julgust, et sellest pandeemiast võitu saada.

Mu süda hakkab juba kiiremini lööma.

Kang Sue-jin

 

Korea keeles kirjutatud läkitus on tõlgitud eesti keelde inglise ja prantsuse keele kaudu.

KANG Sue-jin (sündinud 24. aprillil 1967), Korea Rahvusballeti kunstiline juht.

Audoktori kraad Soulis asuva Sookmyungi Naiste Ülikooli tantsu õppetoolist Korea Vabariigis. Stuttgardi Balleti soolotantsija ja priimabaleriin üle 15 aasta. 2007. aastal pälvinud Saksamaal “Kammertanzerini” (õukonnatantsija) aunimetuse. 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpia ausaadik.

KANG Sue-jin kasutab oma tuntust ja loomingulisust, et tuua puuetega lapsi tantsu juurde.

 

Preemiad/aunimetused

1985 Prix de Lausanne stipendium

1990 Presidendi autasu, Korea Vabariik

1999 Prix Benois de la Danse, parim tantsijanna

1999 Riiklik teenetemärk kultuuri valdkonnas: Bogwani orden, Korea Vabariik

2001 9. KBS ülemaailmne korea meelelahutusauhind kunsti ja kultuuri kategoorias

2002 Ho-Am’i auhind kunstide kategoorias, Ho-Am’i Sihtasutus

2007 John Cranko auhind, John Cranko Ühing, Saksamaa

2007 Riiklik teenetemärk: Seokryu medal, Korea Vabariik

2014 Baden-Württembergi teenetemärk, Saksamaa

2014 Kowooni kultuuripreemia, Kowooni Sihtasutus

2015 Sejongi kultuuriauhind kunsti ja kultuuri valdkonnas, Korea Kultuuri-, Spordi- ja Turismiministeerium

2015 Korea Uhkuse Auhind kunsti ja kultuuri valdkonnas, Korea Ajakirjanike Ühendus

2016 Eripreemia “Paradise Award”, sihtasutus Paradise Culture Foundation

2016 9. Mirok-Li auhind, Korea-Saksa Selts

2017 7. Korea Wave-auhinnad: auhind kõrgetasemelise loometöö eest puhta kunsti kategoorias

 

Rohkem infot Kang Sue-jin kohta.

Vaata ka rahvusvahelise tantsupäeva ametlikku kodulehte.

Kvaliteetse tantsuhuvihariduse põhimõtted on koostanud ETHL-i ekspertgrupp, et luua tantsuhuvihariduse valdkonnas tegutsejatele ühist väärtusruumi, sõlmida liidu liikmete vahel kokkuleppeid tantsuõppe põhimõtete osas, tõsta tantsuhuvihariduse kvaliteeti ja toetada valdkondlikku arengut.

Loodud dokument on alus jätkuvaks diskussiooniks tantsuhuvihariduse valdkonnas
ning edasised järjepidevad täiendused saavad olema loomulikuks osaks tantsuhuvihariduse kvaliteedisüsteemi loomisel, et võimaldada tantsuõppes osalejatele ajakohaseid ja kvaliteetseid tantsuõppe võimalusi.

 

 

 

Vaata, tutvu ja loe lähemalt – TANTSUHUVIHARIDUSE PÕHIMÕTTED!

 

 

Tantsuhuvihariduse veebinar on järelvaadatav!

Tantsuhuvihariduse veebinar toimus 14. novembril 2021 tantsuhuvihariduse aastapäeva ühe osana Tartus, ERMis.

Tantsuhuvihariduse veebinari teemad:

  • I paneel “Kvaliteetse tantsuhuvihariduse põhimõtted – miks, kuidas ja milleks?”
    Marleen Viidul, Tartu LV kultuuriosakonna juhataja
    Krõõt Kiviste, Shaté Tantsukooli juhataja
    Eveli Ojasaar, TLÜ BFM tantsukunsti tudeng, ETA kompanii tantsija
    Riin Tamm, HTMi noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja
    Lii Ainsalu, ETA Tantsukooli juhataja
  • Grete Arro loeng „Mõtleme põhjalikult õppimisest“
  • II paneel “Terviklikkus tantsuõppes – etendamine, loomine, mõtestamine”
    Raido Bergstein, festivali Koolitants peakorraldaja, ETA juhataja
    Helle Mari Toomel, Just Tantsukooli õpetaja
    Grete Arro, TLÜ hariduspsühholoog
    Mona Viilup, Eesti Noorte Tantsu Ühingu liige, ETA Tantsukooli õpilane
    Kati Ly Koit, Stuudio dotE Tantsukooli juhataja
  • III paneel “Tantsu funktsioon ja mõju ühiskonnas”
    Kai Valtna, TÜ VKA etenduskunstide õppekava õppejõud
    Egge Kulbok-Lattik, kultuuriuurija
    Triinu Leppik-Upkin, Eesti Rahvusballeti tantsija
    Oksana Tralla, TLÜ BFM tantsukunsti lektor ja õppekavade kuraator
    Maryn-Liis Rüütelmaa, TÜ VKA tantsukunsti tudeng

Veebinari modereeris Helena Pihel, ETA Tantsukooli õpetaja ja õppekava juht, Ruila Põhikooli õppejuht ja õpetaja.
Tantsuhuvihariduse veebinari paneelide arutelude alusmaterjaliks oli tantsuhuvihariduse põhimõtete dokument.

Vaata lisaks video tantsu mõjust

AVALIK PÖÖRDUMINE

07.10.2021

 

Avalik pöördumine Vabariigi Valitsusele

 

Tantsuhuviharidus Eestis on tõsises ohus, kannatajateks on lapsed ja noored

 

Pandeemia on mõjutanud tugevalt laste ja noorte osalust tantsuõppes, mis lisaks eesti elanikkonna terviseriskidele seab tantsukoolid väga raskesse olukorda.

Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu (ETHL) liikmete seas läbi viidud küsitlusest ilmneb, et üle-eestiliselt on tantsuhuvihariduses ja -tegevuses osalevate õpilaste osakaal langenud keskmiselt 40% ning töö on kaotanud septembri algusega juba mitmed tantsuõpetajad. 

Kogu pandeemia jooksul on huviharidusele võrreldes teiste haridusliikidega rakendatud ridamisi ebaproportsionaalseid ja raskesti mõistetavaid piiranguid. Ebamõistlikud piirangud ja negatiivse alatooniga kommunikatsioon huvihariduses osalemise suunal on pannud tantsuõppest loobuma tuhandeid noori, sealhulgas eriliselt andekaid ja võimekaid noori, kes on aastaid oma eesmärkide nimel vaeva näinud. 

Tantsuhuviharidust omandatakse valdavalt erahuvikoolides, mida toetatakse üle-eestiliselt väga ebaühtlaselt. Tantsukoolide toimetulek sõltub väga suures osas õppemaksudest ja õpilaste arvust, sest riiklikud ja KOV toetused on väikesemahulised või puuduvad üldse. Läbi KOV-ide huviharidusse suunatud riiklik lisatoetus ei jõua paljude tantsukoolideni, näiteks Tallinnas, kus tegutseb enamus tantsuõpet pakkuvaid erahuvikoole, saavad toetust ainult üksikud koolid ning sedagi väga väikeses mahus (ca 30 eurot õpilase kohta aastas). 

Tantsuvaldkond vajab täna riigipoolset tuge. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on tantsuhuvihariduse valdkonnal järgmised ettepanekud:

  1. Kohelda huviharidust samaväärselt teiste haridusliikidega, k.a piirangute ja COVID-19 leviku tõkestamise meetmete kehtestamisel. Huviharidus on täisväärtuslik haridusmaastiku osa, millest on igal lapsel ja noorel õigus osa saada.
  2. Toetada tantsukunsti õpet pakkuvaid kvalifitseeritud professionaale riikliku palgatoetusega nagu tehakse seda spordivaldkonna treenerite ning laulu- ja tantsupeo protsessi panustavate rahvakultuuri juhendajatega. See loob eeldused nii valdkonna jätkusuutlikkuseks kui ka tantsuõpetajate sotsiaalsete garantiide tagamiseks.
  3. Arvestada tantsuhuviharidust kui olulist liikumisharrastuste populariseerimise võimalust ning võtta lisaks spordiorganisatsioonidele tantsuvaldkonna katusorganisatsioonid partneriks riikliku liikumisharrastuse kontseptsiooni väljatöötamisel, ellurakendamisel ja rahastamisel.
  4. Lähtuda vaimse, füüsilise ja sotsiaalse tervise edendamisel teaduslikest uuringutest, mis tõendavad tantsuga tegelemise positiivset mõju. Kaasata tantsukoole antud valdkondade programmidesse.
  5. Luua toetusmeede andekate ja pühendunud noorte tantsijate arengu toetamiseks, et tagada tantsu professionaalide järelkasv.

Tantsuhuviharidus panustab väga paljudesse eluliselt olulistesse valdkondadesse – tervise hoidmisesse ja edendamisse, loovuse ja ettevõtlikkuse arendamisse, eneseväljendus- ja sotsiaalsete oskuste paranemisse, professionaalide ja kultuuripubliku kasvatamisse, sotsiaalse sidususe loomisesse jpm.

Tantsuhuvihariduse suurem väärtustamine ja stabiilsem rahastamine tagab Eesti elanike parema tervise ja heaolu. Muutusi valdkonna püsimajäämiseks on vaja teha täna.  

 

Pöördumisele on alla kirjutanud

Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu liikmed, tantsukoolid ja -stuudiod üle Eesti:

Arrakis Tantsustuudio 

Ciara Tantsukool

Dance Republic Tantsukool

DanceAct Tantsustuudio

Danceda Studio Tantsukool

Desiree Tantsustuudio 

Elva Huviala- ja Koolituskeskus (RN Stuudio) 

Error Tantsukool

ETA Tantsukool

Eve Stuudio 

Fouetté Balletikool

Free Flow Studio 

Goltsman Ballet Studio

Ian Dance Company 

Janne Ristimetsa Tantsustuudio

Just Tantsukool

KOIT Tantsukool

Minu Tantsukool 

MyDance Tantsuklubi

Rüht võimlemiskool

SaareSära Tantsukool

Shaté Tantsukool

S-Stuudio

Step Up Dance Studio

Studio Happy Dancers

Stuudio dotE Tantsukool

Tantsukool Semiir

Tantsukool SK Finess

Tantsukool WAF Dance 

Tantsuselts Pärliine

Tantsustuudio DC 

Tantsuteater Polly

Tiina Tantsustuudio

T-Stuudio

Türi Tantsustuudio

V.A.T Stuudio

Võimlemis- ja tantsuklubi “Keeris”

 

Kontakt:
Krõõt Kiviste
Shaté Tantsukooli juhataja
tel 509 0030

Foto autor: Roman Novitzky

2021. aasta rahvusvahelise tantsupäeva läkitus

Friedemann Vogel

Balletitantsija

Tõlkinud Triin Sinissaar

 

Kõik algab liikumisest – mis on meile kõigile vaistlikult omane – ja tants on liikumine, mida on lihvitud sõnumit edastama. Ükskõik kui oluline ja muljetavaldav ei ole ka laitmatu tehnika, esmatähtis on siiski see, mida tantsija oma liikumise abil väljendada tahab.

Tantsijatena oleme pidevalt liikumises, püüdes luua unustamatuid hetki. Hoolimata tantsu žanrist, pingutab iga tantsija, et seda saavutada. Nii et kui meil äkki ei lubata enam esineda, teatrid on suletud ja festivalid jäävad ära, on meie maailm justkui halvatud. Ei mingit füüsilist kontakti. Ei mingeid etendusi. Ei mingit publikut. Meie lähiajaloos ei ole tantsukogukond mitte kunagi seisnud nii suure väljakutse ees, kuidas säilitada motivatsiooni, kuidas leida elamise mõtet.

Kuid just siis, kui meie käest midagi väärtuslikku ära võetakse, õpime tõeliselt hindama seda, kui eluliselt oluline on see, mida me teeme, ja kui suur tähendus on tantsul ühiskonnale laiemalt. Tantsijaid ülistatakse sageli nende füüsilise võimekuse pärast, kuigi tegelikult tegutseme me isegi rohkem oma vaimse tugevuse najal. Ma usun, et see unikaalne kombinatsioon füüsilisest ja vaimsest nõtkusest aitab meil raskustest üle saada, leida uut hingamist, et jätkata tantsimist ja sütitamist.

 

Friedemann Vogel

„Ülemaailmse tuntusega täht, kes pole kunagi kaotanud kindlat pinda jalge alt,“ kirjeldas Friedemann Vogelit ajakiri Tanz Magazine, kui nad valisid ta 2019. aastal teist korda aasta tantsijaks. Järgmisel aastal pälvis Stuttgardi Balleti esitantsija maineka Saksa Tantsupreemia silmapaistvale artistile, tunnustamaks tema pikaajalist ja väljapaistvat rahvusvahelist karjääri.

Arvestades seda, et ta tahtis tantsijaks saada nii kaua, kui ta üldse mäletab, ei ole ehk üllatav, et esimene täispikkuses dokumentaalfilm, mis tema kohta tehti, kannab pealkirja „Friedemann Vogel – tantsu kehastus“. Rohkem kui kakskümmend aastat on see palju auhindu võitnud artist esinenud väärikatel lavadel üle kogu maailma, Milano La Scalast kuni Moskva Suure Teatri ja Tokyo rahvusvahelise balletifestivalini, võites nii kriitikute kui ka publiku poolehoiu. Friedemann, keda on tunnustatud nii tema sügavalt liigutavate rollisoorituste eest dramaatilistes ballettides kui ka sädelevate esinemiste eest kaasaegsemates töödes, kannab riiklikku tiitlit „Kammertänzer“, mis on Saksamaa kõrgeim aunimetus tantsijale.

 

Rohkem infot Friedemann Vogeli kohta.

Vaata ka rahvusvahelise tantsupäeva ametlikku kodulehte.

AVALIK PÖÖRDUMINE

2.12.2020

 

Huvihariduse Esinduskogu (HUVE) avalik pöördumine Vabariigi Valitsusele ja Terviseametile

 

Huvihariduse pakkujad on riigile usaldusväärsed partnerid, kes on täitnud ettekirjutusi ja ohutusmeetmeid, et säilitada eluliselt vajalik valdkond toimivana COVID-19 leviku tingimustes. Huviharidus, lisaks paljule muule, on vaimse tervise hoidmisel äärmiselt oluline tervikvaldkond. Huvikoolide jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb läbi mõelda riiklikul tasandil ka piirangutest tulenevad toetuse vajadused ja võimalused.

 

Huvikoolid mõistavad olukorra tõsidust ning teevad omalt poolt kõik, mis võimalik, et viiruse levikut tõkestada. Püüame kontaktõpet võimalikult ohutult jätkata ning kui vaja, läheme üle distantsõppele. Teeme seda kõike kvaliteetselt, laste vajadusi arvesse võttes ning  seejuures lisakulutusi kattes. Loodame, et lapsevanemad ja KOV-de ametnikud oskavad ka distantsõpet huvihariduses väärtustada ning ei loobu seetõttu õppetasude maksmisest, huvikoolide toetustest ning otsustajate tasandil mõistetakse piirangute karmistamisel huvihariduse toetusmeetme väljatöötamise vajadust. 

23. novembril kinnitas Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets: „Laste ja noorte vaimse ja füüsilise heaolu seisukohast on väga oluline, et kuni vähegi võimalik, ei peatataks huviharidust ja -tegevust.“ Huvihariduse valdkond tänab selle väljaütlemise eest, sest just huvikool on laste ja noorte jaoks tänastes keerulistes oludes see koht, kus end teostada, välja elada, kaaslastega suhelda ja säilitada vaimne tasakaal. 

Oluline on praeguses pingelises olukorras lapsi ja noori toetada ning võimaldada neil tegeleda arengut ja rahuldust pakkuva huvialaga, et nad ei läheks väljaelamisi otsima kohtadest, kus ei ole võimalik tagada nende ohutust. 

 

Huvihariduse korraldajad on huviala katusorganisatsioonide hinnangul igati vastutustundlikud ja teevad täna viiruse leviku tõkestamiseks palju lisatööd ning on valmis igakülgseks koostööks. HUVE-le teadaolevalt on huvikoolid teinud kõik endast oleneva viiruse leviku tõkestamise osas, reageerides kiirkorras Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti poolt kehtestatud piirangutele ja soovitustele ning kommunikeerides selgelt ja järjepidevalt vastavaid reegleid oma sihtgrupile. 

Erinevate institutsioonide omavaheline koostöö, üksteise toetamine ja infovahetus on tänases keerulises situatsioonis väga oluline. Jääme lootma kõiki valdkondi arvestavale koostööle ning otsustele eeskätt meie laste ja noorte huvides.

 

Huvihariduse Esinduskogu (HUVE)

Eesti Kunstikoolide Liit, esindaja Kristel Kallau, kunstikoolideliit@gmail.com, tel 5559 9122

Eesti Muusikakoolide Liit, Andres Teppo, muusikakoolid@gmail.com, tel 516 5765

Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, esindaja Jane Miller-Pärnamägi, tantsuharidus@gmail.com, tel 5622 4717

Eesti Teadushuvihariduse Liit, esindaja Heilo Altin, heilo@teadushuvi.ee, tel 518 7617

Eesti Huvikoolide Liit, esindaja Andres Kask, andres@huvikoolideliit.ee, tel 528 9631

Eesti Erahuvialakoolide Liit, esindaja Varje Lepp, erahuvikoolid@gmail.com, tel 504 5578

 

Haridus- ja teadusminister allkirjastas täna Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud määruse, mis võimaldab haridusvaldkonna eraettevõtetel taotleda toetust kriisi mõjude leevendamiseks. Lisaeelarvega on selleks ette nähtud 15 miljonit eurot.

Meetme eesmärk on toetada eraüldhariduskoolide, -lastehoiu, -lasteaia ja -huvikoolide ja huvitegevuse pakkujate möödapääsmatute kulude katmisel nii, et on tagatud nende jätkusuutlikkus ja võimalikult valutu kriisist väljumine.

Maksimaalne toetuse suurus õpilase kohta on 80 eurot kuus ning seda saab taotleda maksimaalselt kolme kuu eest (märts, aprill, mai). Sealjuures saab toetust taotleda maksimaalselt 50% õpilaste arvu ulatuses.

Taotleja peab toetuse vajadust põhjendama ja teavitama sellest, kas tal on kavas taotleda toetusi ka muudest riigi kriisimeetmetest. Samuti peab taotleja kinnitama, et on olnud seaduse- ja maksukuulekas.

Järgmisel nädalal leiab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt toetuse taotlemiseks ka vastava e-vormi.

Taotluste esitamine toimub veebivormi vahendusel 6.-15. maini. Taotlusi menetletakse jooksvalt.

 

Loe lähemalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt

Taotlemisvormi ja juhendid leiab https://www.hm.ee/et/kriisitoetus

Küsimuste korral kirjutada aadressil kriisitoetus@hm.ee

2020. aasta rahvusvahelise tantsupäeva läkitus

Gregory Vuyani Maqoma

Tantsija, näitleja, koreograaf ja tantsuõppejõud

Tõlkinud Triin Sinissaar

 

Ühe hiljutise intervjuu ajal pidin mõtlema süvitsi tantsust ja sellest, mida see minu jaoks tähendab. Vastust sõnastades tuli mul heita pilk oma senisele teekonnale ja ma mõistsin, et kõige olulisem on eesmärk, et iga uus päev veeretab su ette väljakutse, millele sa pead vastu astuma, ning et tantsu abil püüan ma maailmast aru saada.

Me oleme kulgemas kujuteldamatute tragöödiate kaudu ajastusse, mida on minu meelest kõige õigem kirjeldada kui posthumaanset. Rohkem kui iial varem vajame eesmärgistatud tantsu, mis tuletaks meile meelde, et inimlikkus on ikka veel olemas. Eesmärgistatus ja empaatia peavad saama ülekaalu virtuaalsel maastikul, mida on paljude aastate jooksul vaieldamatult vallanud hukk ja häving, andes tõuke üleüldisest leinast võrsuvaks katarsiseks, saades võitu kurbusest ja aidates toime tulla ränga tegelikkusega, mis muserdab jätkuvalt neid elavaid, kes peavad seisma silmitsi surma, tõrjutuse ja vaesusega. Meie tants peab rohkem kui kunagi varem andma maailma riigijuhtidele ja neile, kellele on usaldatud ülesanne inimeste elutingimusi turvalisena hoida ja parandada, tugeva signaali, et me oleme raevukate mõtlejate armee ja meie eesmärk on püüda muuta maailma üks samm korraga. Tants on vabadus ja selle vabaduse kaudu, mille meie leidnud oleme, peame me vabastama ka teisi lõksudest, millesse nad maailma eri paigus võivad langeda. Tants ei ole iseenesest poliitiline nähtus, aga ta muutub poliitiliseks, sest tema olemuses on inimesi omavahel siduda ja see teeb temast sobiva vahendi, et püüda taastada inimväärikust.

Kui me tantsime oma kehaga, pöörleme ruumis ja põimume ühte, saab meist liikumise jõud, mis liidab südameid, puudutab hingi ja pakub tervenemist, mida maailmas nii meeleheitlikult vajatakse. Ja eesmärgist saab üksainus hüdrapäine, võitmatu ja lahutamatu tants. Nüüd polegi vaja muud, kui et tantsime veel!!!

 

Gregory Vuyani Maqoma (Lõuna Aafrika Vabariik) hakkas tantsu vastu huvi tundma 1980. aastate lõpupoole, nähes selles võimalust põgeneda oma sünnipaigas valitsevate poliitiliste pingete eest. Ametlikke tantsuõpinguid alustas ta 1990. aastal tantsukompaniis Moving Into Dance, kus temast sai 2002. aastal lepinguline lavastaja. Maqoma on teinud karjääri kui rahvusvaheliselt tunnustatud tantsija, koreograaf, õppejõud ja lavastaja. 1999. aastal, kui ta õppis stipendiaadina Belgia

tantsukoolis Performing Arts Research and Training School (P.A.R.T.S) Anne Teresa De Keersmaekeri juhendamisel, asutas ta Vuyani Tantsuteatri (Vuyani Dance Theatre, VDT).

Maqoma on pälvinud austust koostöö eest oma põlvkonna loovisikutega, nagu Akram Khan, Vincent Mantsoe, Faustin Linyekula, Dada Masilo, Shanell Winlock, Sidi Larbi Cherkaoui, Nhlanhla Mahlangu ja teatrilavastaja James Ngcobo.

Tema repertuaari mitmed tööd on toonud talle preemiaid ja rahvusvahelist tunnustust. Sinna hulka kuuluvad FNB Vita auhind aasta parimale koreograafile aastatel 1999, 2001 ja 2002, vastavalt lavastuste eest „Rhythm 1.2.3“, „Rhythm Blues“ ja „Southern Comfort“. 2002. aastal pälvis ta Standard Banki noore artisti preemia tantsu kategoorias. Maqoma konkureeris finalistina Daimler Chrysleri koreograafiapreemiale 2002. aastal ja Rolexi mentorlusprogrammi 2003. aastal. 2012. aastal sai ta Tunkie preemia tantsuvaldkonna eestvedamise eest. 2014. aastal pälvis tema lavastus „Exit/Exist“ New Yorgi olulisima tantsuauhinna „Bessie“ originaalse muusikalise kujunduse eest. Aastatel 2016–2017 tegutses ta valikukomisjoni liikmena programmi Rolex Arts Initiative juures, samuti kureeris ta tantsu põhiprogrammi Riiklikul Kultuurifestivalil. Tema kõige uuemad lavastused „Via Kanana“ ja „Cion: Requiem of Ravel´s Bolero“ on praegu ringreisil Aafrikas ja Euroopas.

2017. aastal austas Prantsuse valitsus Maqomat tiitliga Chevalier de l’Ordre des Arts et des Lettres (Kunstide ja kirjanduse ordeni rüütel). Aastal 2018 pärjas Lõuna-Aafrika Vabariigi Kunsti- ja Kultuuriamet teda Usiba preemiaga pühendumise eest tantsuhariduse andmisse. 2018. aastal kuulus Maqoma väljavalitud külalisartistide hulka Virginia Commonwealth University tantsuosakonnas ja tegutses külalisõppejõuna Senegalis, Toubab Dialaw’s asuvas õppeasutuses Ecole De Sables. Maqoma kuulub ka 2020. aastal Marrakechis toimuva Dance Biennale Afrique Festivali valikukomisjoni.

2018. aastal tegi Maqoma koreograafina koostööd William Kentridge’iga ja astus lavale Kentridge’i ooperis „The Head and the Load“, mis esietendus juulis Londoni galeriis Tate Modern ja läks seejärel ringreisile, etendudes Saksamaal, Austrias, Hollandis ja New Yorgis.

Aastal 2019 tegi Maqoma koostööd Idris Elba ja Kwame Kwei-Armah’ga lavastuses „Tree“, mille tõid välja Manchester International Festival ja teater Young Vic.

 

Vaata ka rahvusvahelise tantsupäeva ametlikku kodulehte.

Foto: Ekaterina Soorsk

 

Kutsume kõiki tantsustuudioid, -koole, -õpetajaid jagama oma häid e-tantsuõppe praktikaid ühises Drive keskkonnas –  Erinevad keskkonnad ja materjalid tantsu e-õppe korraldamiseks.

Koondame ühiselt kokku erinevad tantsu koduõpet toetavad materjalid nii keskkondade, online tundide, tantsu õppeainete materjalide, liikumis- ja tantsuanalüüsi ülesannete osas jne.

Kaust on avatud kõikidele liikumise ja tantsuõppe läbiviijatele, et saada inspiratsiooni ning jagada oma kogemusi.
Palume kasutada jagatud materjale vastutustundlikult – ära kustuta kellegi teise poolt lisatud infot, materjale ja linke!

 

Eesti Tantsuhuvihariduse Liit on kontaktis Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning püüame läbi mõelda võimalusi erahuvikoolide toetamiseks praeguses eriolukorras. 

Omalt poolt soovitame väga, et võimalusel korraldaksite e-tantsuõpet ning ei katkestaks õppetööd. 

Püüame kutsuda üles kõiki lapsevanemaid mitte loobuma huvihariduse tasude maksmisest ja lepingute lõpetamisest, et saaksime antud olukorras leida parimad lahendused tantsuhuvikoolide jätkusuutlikult edasi töötamise tagamiseks. 

 

Antud info edasi jagamine on väga oodatud. Uudis asub ETHLi kodulehel ja Facebookis.

 

Nutikus ei saa tantsumaastikul kunagi otsa – hoiame kokku!

 

ETHLi tiim