2023. aasta rahvusvahelise tantsupäeva läkitus

YANG Liping, Hiina

Tantsija, koreograaf

Tõlkinud Triin Sinissaar

Tants – viis maailmaga suhtlemiseks

Kehakeel on inimeste intuitiivseim suhtlusviis. Vastsündinuna loome oma käte ja jalgadega tantsusarnaseid žeste juba enne, kui oleme õppinud sõnu lausuma, ning sellest “lihtsakoelisest keelest” sünnib tants.

Asju, mis inimesi tantsima panevad, on palju. Minu vanaema rääkis mulle kord, et tants on viis tänada päikest selle eest, et ta toob meie ellu soojust ja valgust.

Kui saak on hea, tantsime rõõmsa südamega põllul, et väljendada oma tänulikkust maale. Kui oleme armunud, siis tantsime oma kallima kiindumuse võitmiseks paabulinnuna, kes lööb lahti oma sabasuled. Isegi haigena kasutame salapäraseid tantsurituaale, et peletada haiguse deemoneid.

Minu maailmas on tants alates varajasest lapsepõlvest elu ja eksistentsiga tihedalt põimunud. See on alati olnud võti, mis annab inimesele võimaluse suhelda looduse ja kõigi elusolenditega. Minu kodulinnas on ütlus: “Kui sul on jalad, kuid sa ei oska tantsida, siis oled elanud asjata.” Tants on looduse ja eluga tihedalt seotud. Minu arvates on tants looduse ja eluga üks – see on tantsu tõeline olemus.

Mõned inimesed tulevad siia maailma, et jätkata perekonnaliini, mõned selleks, et elu nautida, mõned kogemusi otsima. Mina olen elu vaatleja. Ma tulin vaatama, kuidas lill õitseb ja närbub, kuidas pilved hõljuvad ja kastepiisad veelduvad …

Seetõttu pärineb kogu minu loominguline inspiratsioon loodusest ja elust: kuuvalguse särast, paabulinnu sulestiku ilust, liblika kookonist väljumisest, kiili libisemisest veepinnal, rööviku vingerdamisest, sipelgate rivi moodustamisest …

Aastaid tagasi seisin publiku ees ning tantsisin esimest enda loodud koreograafiat – paabulinnutantsu “Paabulinnu hing”. Paabulinnud, kes eksisteerivad endiselt, sümboliseerivad pühadust ja esindavad idamaist ilu. Nende välimus sarnaneb fööniksiga ning nende poos on võrreldav draakoniga. Tantsimise ajal sain aru, milline on paabulinnu hing.

Inimkonna tantsukultuur on külluslik ja evib ühiseid tunnusjooni. Tantsu olemuse avastame, kui vaatleme loodust, elu ja kõiki meid ümbritsevaid elusolendeid. Ka minu rahval on rikkalik tantsukultuur, mille pärandit ma kirglikult edasi kannan. See toidab meie vaimu ja keha ning annab meile võime suhelda maailmaga. Olen kokku kogunud ja lavale toonud mõned lihtsad traditsioonilised tantsud, näiteks “Yunnani mulje”, “Tiibeti mõistatus”, “Pingtani mulje” ja paljud teised. Esivanemad on meile edasi andnud tantsud, mis pärinevad maaemalt ning mille säilitamiseks ja maailmale tutvustamiseks peame pingutama.

Kui need tööd lavale jõudsid, olid inimesed nende kaasahaaravast ilust ja kultuurilisest tähendusrikkusest sügavalt võlutud. Tantsijana olen aastakümnete jooksul jätkanud piiritult laia tantsuvaldkonna uurimist ning mind on kutsutud rahvusvahelistele lavadele looma eksperimentaalseid kaasaegseid teoseid, nagu “Piiramisrõngas – täielik lugu hüvastijätust minu konkubiiniga” ja “Kevadine riitus”.

Minu kunst ammutab inspiratsiooni minu kodulinna loodusest, minu isiklikest elukogemustest ja Idamaade ürgsest tsivilisatsioonist, mis on maailmatsivilisatsiooni lahutamatu osa, pakkudes mitmekesisust, rikkust ja – ennekõike – inspiratsiooni.

Õppimine looduselt ning inimese ja universumi ühtsus on Idamaade filosoofia, tarkuse ja esteetika aluseks. Need õpetused on ka minu kunsti vaimne tuum. Inimestena peaksime austama loodust, õppima looduselt ja harmoneeruma loodusega, nagu maa, mäed ja taevas.

Tantsijad ja koreograafid peavad veelgi tähelepanelikumalt kuulama maailma rõõme ja muresid ning kasutama tantsu selleks, et põimida tervikuks dialoog, mis on kestnud meie, looduse ja elu vahel tuhandeid aastaid.

Ma ei soovi üksnes jätkata meie tantsukultuuri jagamist maailmaga, vaid loodan kutsuda kõiki maailma tantsijaid ning neid, kes armastavad tantsu ja kes tahaksid oma emotsioone tantsu kaudu väljendada, ühiselt tantsima, et edastada meie armastus ja kiitus taevale ja maale.

Elu ei lõpe kunagi ja tants ei peatu eal.

Bai rahvusest Yang Liping on pärit Dalist Yunnani provintsist. Ta on esmaklassiline tantsija ja Hiina tantsijate assotsiatsiooni aseesimees.

Yang, kes armastas tantsu juba varases lapsepõlves, ei ole läbinud ametlikku tantsukoolitust, kuid hämmastava loomuliku andekuse tõttu on temast saanud Hiinas ainulaadne ja silmapaistev tantsija. Üleriigilise kuulsuse saavutas ta 1986. aastal elegantse ja unenäolise tantsulavastusega “Paabulinnu hing”. Yangi tuntuimad koreograafiad on lisaks eelmainitule “Kuuvalgus”, “Kaks puud”, “Paabulinnu armastus” jpt.

Ta on kuulsate tantsulavastuste “Dünaamiline Yunnan”, “Tiibeti müsteerium”, “Shangri-La kajad”, “Paabulind” ja “Paabulinnu talv” lavastaja, koreograaf ja tantsija ning tantsulavastuste “Piiramisrõngas”, “Dünaamiline Huangshan”, “Dünaamiline Piangtan”, “Kevadine riitus” ja “Apeng & Jinhua” lavastaja.

Yang Liping otsib pidevalt uusi tantsu esitamise viise. Püüdes kohandada tantsu digitaalajastusse, on ta viimastel aastatel lavastanud kolm Hiina sodiaagimärkidest inspireeritud tantsufilmi: “Kevadine härg”, “Tormav tiiger” ning “Kuujänes ja Chang’e”.

Yang Liping on võitnud oma lavastustega hulgaliselt auhindu nii Hiinas kui Jaapanis. 2011. aastal osales Yang Liping Hiina ilu esindajana ajakirja People’i reklaamis, mis läks eetrisse New Yorgi Times Square’il. Mitmekülgselt andekana on ta kirjutanud ja lavastanud ka filmi “Päikeselind”, kus ta ise ka mängis ning mis võitis Montreali rahvusvahelise filmifestivali peažürii auhinna.

Vaata ka rahvusvahelise tantsupäeva ametlikku kodulehte.

2022. aasta rahvusvahelise tantsupäeva läkitus

Kang Sue-jin

Tantsija, Korea Rahvusballeti kunstiline juht

Tõlkinud Triin Sinissaar

Covid-19 katastroof peatas elu, mida me tundsime nii vabana, ja selle tragöödia keskel viibimine pani meid ümber mõtestama, mida tähendab “tants” ja “tantsijad”. Kauges minevikus oli tants ürgne viis end liigutuste abil väljendada ja teistega suhelda; hiljem sai sellest etenduskunst, mis liigutas hinge ja inspireeris publikut. See on hetkes sündiv kunst, mille algset vormi on soorituse järgselt keeruline taastada, sest selle loomises osalevad nii kogu keha kui ka hing. Tants koosneb üürikestest hetkedest, mis tähendab, et tantsijad peavad olema lakkamatus liikumises. Kuid Covid-19 piiras tantsukunsti tema algupärasel kujul ja isegi peatas selle.

Kuigi olukord on paranemas, kannatavad tantsukunstiga tegelejad endiselt paljude piirangute all. See paneb meid väärtustama hindamatuid mälestusi aegadest, mil tants ja tantsijad sädelesid nagu juveelid, andsid edasi inimlikku ängi ja ärevust, tahtejõudu ja elulootust, ning valgustasid maailma. 

Samamoodi on oluline meenutada, et kui keskaegses Euroopas valitses musta surma järellainetus, etendati Pariisi ooperimajas 28. juunil 1841 balletti “Giselle”, mis kujutas surma ületavat armastust ja pälvis plahvatuslikku vastukaja. Sestpeale on “Giselle’i” esitatud üle Euroopa ja kogu maailma, lohutamaks ja julgustamaks pandeemiast räsitud inimeste hingi. Ka mina mõistan „Giselle’i“ viisil, mida rõhutas selle teose esmalavastus: tantsijanna üllameelne hing püüab pääseda maailma raskuste painest.

Üksildane ja kurnatud vaataja januneb tantsijate osavõtlikkuse ning lohutuse järele. Tantsijatena usume, et oma tiivalöögiga anname lootust nende südamesse, kes armastavad tantsukunsti, ja julgust, et sellest pandeemiast võitu saada.

Mu süda hakkab juba kiiremini lööma.

Kang Sue-jin

Korea keeles kirjutatud läkitus on tõlgitud eesti keelde inglise ja prantsuse keele kaudu.

—

KANG Sue-jin (sündinud 24. aprillil 1967), Korea Rahvusballeti kunstiline juht.

Audoktori kraad Soulis asuva Sookmyungi Naiste Ülikooli tantsu õppetoolist Korea Vabariigis. Stuttgardi Balleti soolotantsija ja priimabaleriin üle 15 aasta. 2007. aastal pälvinud Saksamaal “Kammertanzerini” (õukonnatantsija) aunimetuse. 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpia ausaadik.

KANG Sue-jin kasutab oma tuntust ja loomingulisust, et tuua puuetega lapsi tantsu juurde.

Preemiad/aunimetused

1985 Prix de Lausanne stipendium

1990 Presidendi autasu, Korea Vabariik

1999 Prix Benois de la Danse, parim tantsijanna

1999 Riiklik teenetemärk kultuuri valdkonnas: Bogwani orden, Korea Vabariik

2001 9. KBS ülemaailmne korea meelelahutusauhind kunsti ja kultuuri kategoorias

2002 Ho-Am’i auhind kunstide kategoorias, Ho-Am’i Sihtasutus

2007 John Cranko auhind, John Cranko Ühing, Saksamaa

2007 Riiklik teenetemärk: Seokryu medal, Korea Vabariik

2014 Baden-Württembergi teenetemärk, Saksamaa

2014 Kowooni kultuuripreemia, Kowooni Sihtasutus

2015 Sejongi kultuuriauhind kunsti ja kultuuri valdkonnas, Korea Kultuuri-, Spordi- ja Turismiministeerium

2015 Korea Uhkuse Auhind kunsti ja kultuuri valdkonnas, Korea Ajakirjanike Ühendus

2016 Eripreemia “Paradise Award”, sihtasutus Paradise Culture Foundation

2016 9. Mirok-Li auhind, Korea-Saksa Selts

2017 7. Korea Wave-auhinnad: auhind kõrgetasemelise loometöö eest puhta kunsti kategoorias

Rohkem infot Kang Sue-jin kohta.

Vaata ka rahvusvahelise tantsupäeva ametlikku kodulehte.